Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel on käima lükatud IKT
konsolideerimise plaan ja oma roll on selles ka Riigipilvel.
Täpsemalt avavad teemat Riigipilve juht Taavi Viilukas ja riigi IKT baasteenuste konsolideerimise juht Ergo Tars.
Kuidas toimub üleminek?
“On igati mõistetav, et eesolev muutus tekitab palju
küsimusi:
mis saab edasi, mis saab lisateenustest,
kuidas hakkab
toimima teenindus jne.”
Märts 2022
Juba praegu on alustatud meeskonna loomist, kelle esmaseks ülesandeks on Riigipilve tehnoloogia, lahenduste ja protsesside kaardistamine ja seejärel ettevalmistus ülevõtmiseks. Kui vaadata, mis läheb pärast märtsi paremaks, siis peamised märksõnad on vastutus, otsustuskiirus ja paindlikkus.
▹Uue tegevusmudeliga muutub vastutus konkreetsemaks. Üks omanik, üks meeskond. Riik võtab endale vastutuse, et riigi poolt nõutavad turvatasemed oleksid Riigipilves juurutatud.
▹ Ühe omaniku ja ühe meeskonnaga on alati lihtsam ja kiirem otsuseid vastu võtta. Otsustamine muutub kiiremaks ja paindlikumaks, lähtudes vajadustest.
Tuleviku visioon
Vältimaks
stagnatsiooni, tuleb seada sihiks, et Riigipilve arendamisega
tegeletakse jõudsalt edasi. Tulevikuks on seatud mitu eesmärki.
Kaugem eesmärk on muuta Riigipilv konkurentsivõimelisemaks. Riigipilv peab saama riigiasutute jaoks eelistatuimaks pilveteenuse pakkujaks, mida tuuakse esile kui head näidet, milline üks õige pilv peab olema. Viise, kuidas selleni jõuda, on ainult üks — koostöös klientidega. Kuulates nende vajadusi, kaardistades pilvetehnoloogia arenguid, pidades silmas erinevate asutuste ootusi jne. Eesmärgiks on luua hästi toimivad standardsed teenused, mille kliendid saavad lihtsasti, ilma suurte pingutusteta kasutusele võtta. Siinkohal on peetud silmas nii IaaS, PaaS kui ka SaaS teenuseid.
Kindlasti tuleb ära mainida uute lahenduste kiire juurutamine, ilma et turvalisuse pealt lõivu makstaks. Turvalisus ei ole asi, mille valmis ehitad ja seejärel unustad; see on pidev töö, protsesside väljatöötamine ja nende järgimine.
Kui turvalisusest juba juttu tuli, siis erinevalt avalikust pilvest peab Riigipilve meeskond läbima taustakontrolli. Kuid erinevusi avaliku pilvega on juba praegugi. Näiteks ei ole Riigipilv avatud kõikidele klientidele, nendeks saavad olla vaid valitsussektor, kohalikud omavalitsused, elutähtsate teenuste osutajad, riigile IT-teenuseid pakkuvad eraettevõtted ja tervishoiuteenuse osutajad. Lisaks on enamikku Riigipilve baasteenuseid võimalik kasutada ka ilma avaliku võrguta.
“Turvalisus ei ole asi, mille valmis ehitad ja seejärel unustad.”
Taavi Viilukas
Riigipilve juht
Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus
taavi.viilukas@riigipilv.ee
. . .
Kuidas on riigi IKT konsolideerimine seotud Riigipilvega?
Kuidas on riigi IKT konsolideerimine seotud Riigipilvega?
Ettevalmistustega on tegeletud alates maist ning siiani on kõik liikunud vastavalt plaanile. IKT alusteenuste konsolideerimisel on mitu põhjust: mastaabiefekti kokkuhoid, teenuste tsentraalne elutsüklipõhine juhtimine, nende kvaliteet ja turvalisus. Teenuste kvaliteedi ühtlustamist ja tõusu loeb Tars ise konsolideerimise üheks olulisemaks ülesandeks. Kindlasti on olulisel kohal ka erinevate tehnoloogiate vähendamine ning seeläbi saavutatav rahaline kokkuhoid ning kompetentside üldine kasv riigis — võimalus tehnoloogiat kiiremini vahetada ja häid spetsialiste veel paremini koolitada.
Konsolideerimise täpse plaani saab koostada pärast valitsuse otsust luua kõnealune asutus ning kinnitada selle tegevuskava. Üldises vaates on plaan alustada konsolideerimisega selliselt, et esimeses etapis liituvad asutuse teenustega ministeeriumid ja nende allasutused, kellel täna ei ole teenusepakkujaks nn IT-maja. Teises etapis liituvad teenusega IT-majade teenustel olevad asutused ning viimasesse etappi jääb nn jõuministeeriumide liitumine, mis on tavapärasest keerukam.Kui rääkida teenustest, mida Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT) hakkab pakkuma, siis laias laastus on teenused jagatud kahte rühma: arvutitöökohateenused (ATK) ja serveri baastaristuteenused (SBT). Samuti on otsustatud, et RIT hakkab pakkuma Riigipilve teenuseid peale konsortsiumi lepingu lõppemist. See on iseenesest loogiline samm ning Riigipilv saab olema SBT lahutamatu osa. Samuti on soov näha, et Riigipilve tiimil tekib tulevikus võimekus olla riigi keskne avalike erasektori pilveteenuste pakkuja.
Pikas vaates on Riigipilvel üks eesmärk — Riigipilv on eelistatuim pilveteenuse pakkuja riigiasutustele. Kuidas me seda saavutame? Kindlasti koos klientide ning hea tiimiga!
Vaadates Riigipilve ja tema teenusmahtude kasvu, siis on juba täna selge, et sellise teenuse järele on riigis vajadus. Pärast haldusvõimekuse saavutamist tuleb luua Riigipilvele uus strateegia, arvestades klientide vajadusi ja ootuseid ning pilvetehnoloogia arengusuundi.
Ergo Tars
IKT baasteenuste konsolideerimise juht
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
ergo.tars@mkm.ee
* * *
RIKS mobiilset
meresidevõrguterminali kasutatakse rahvus-vahelise purjespordi võistluse ORC World
Champsionship 2021
raames 6-14.augustil Tallinna lahel ja selle ümbruses
RIKS mobiilne meresidevõrguterminal on operaatori töökoht, mis võimaldab kogu Eesti mereside võrku kasutada olenemata selle geograafilisest asukohast ja seda ka suurvõistluste korraldamiseks. Prototüüpi katsetati esimest korda Muhu Väina regatil 2020 ja 2021.aastal, kus korraldajate väitel õigustas uudne süsteem ja lähenemine nii turvalisuse kui ka regati korraldusliku poole osas end täielikult. Samuti kasutati süsteemi ka 2020.a. BOW raames, mil peeti ORC MM eelproov.
RIKSile on väga
tähtis laevaliikluse turvalisuse tagamine mereraadioside näol. Ja seda mitte
ainult SOLAS konventsiooni all sõitvatele laevadele, vaid ka NON-SOLAS alustele. Mereside kasutamine meie merealadel toimuvate veespordi ürituste
läbiviimise korraldamisel ning mereraadioside kaudu võistlejate turvalisuse tõstmine
on meile prioriteediks, mille kaudu saame tutvustada RIKS mereside teenust tervikuna.
www.orcworlds2021.com
RIKS osalus rahvusvahelises Broadway projektis
BroadWay projekti raames oli RIKS-i lisaülesandeks juhtida rahvusvahelist töörühma, kelle eesmärgiks oli välja töötada juhised tehnilisele lahendusele, kuidas ühendada ja ühildada omavahel erinevate riikide lairiba operatiivraadiosidevõrgud ja nende funktsioonid läbi tsentraalse keskuse. Töörühma kuulusid Eesti, Soome, Iirimaa, Itaalia, Prantsusmaa ja lisaks ka konsultatsioonifirma Oxygy. Enamus tööd lasus siiski juhtriigil ning teised jagasid pigem oma hinnanguid tehtud tööle ja avaldasid arvamust, mida muuta või lisada. Juhiseid on tarvis tulevikus kui hakatakse looma tsentraalset Euroopaülest SpiceNet keskust ja temaga ühendumiseks vajalikku infrastruktuuri. Pärast kolme kuud tööd, sai RIKS-i raadiovõrgu osakonna eestvedamisel workitem-4 (Needed Communications Infrastructure for SpiceNet Hub) töörühma heakskiidu ja seega ühtlasi ka lõpetatud 31.05.2021. Väljapakutud infrastruktuuri lahendus on turvaline, paindlik, varasemalt tõestatud ning suuremjaolt ühildub ka juba olemasolevate BroadWay prototüüp lahendustega.
Kokkuvõte Riigipilve virtuaalsest koolituspäevast 06.05.2021
Neljapäeval, 06.05.21 toimus Riigipilve virtuaalne koolituspäev. Osalejateks oli registreerinud 190 inimest ja korraga oli Zoom’is kohalviibijaid 130 ringis.
Koolituspäeva juhatas sisse MKM IT arhitektuuri ja taristu nõunik Allan Allmere ning esimesena astus üles riigi CTO Kristo Vaher (MKM) ettekandega „Teen ise või ostan teistelt?!", kes andis ülevaate digiriigi tehnoloogia vastutuse jaotusest ja põhimõtetest ning rääkis millist rolli kannab Riigipilv Riigi IT arenguplaanides.
Järgnes Priit Kollo (RIKS) ettekanne "Kes vastutab?!" ülevaatega, milline on Riigipilve opereerimise mudel, vastutusalad ja kompenseerimise mudel.
Riigipilve arhitekti Andres Toomsalu (OpenNode) ettekanne "Hoiame vahet!", selgitas puust ja punaselt - kuidas on Riigipilves kliendid üksteisest eraldatud.
Riigipilve projektijuht Kristjan Sau tutvustas Riigipilve võimalusi võrguteenuste, otse-ja privaatühenduste teemal.
Mark Fišel Tartu Ülikoolist rääkis teemal "Kratid, keel ja pilv" ning vahepeal tutvustati paralleelsetes sessioonides Riigipilve teenuste kataloogi teenuseid Telia, Regio, ByteLife, CybExer, Pilvio ja Fujitsu poolt. Oma DevOps kasutajakogemust jagasid SMIT, MKM ja Entigo esindajad.
Tagasiside oli positiivne nii kuulajate kui ka esinejate poolt. Eraldi tänati Riigipilve tiimi hea töö eest! Põhjalikumat kokkuvõtet koolituspäeva ettekannetest saab lugeda Riigipilve blogist. Videod ja esitluste PDF-id allpool:
6. mail 2021 kell 10:00 -16:00
Riigipilv on olnud kasutusel tänaseks 4 aastat ja selle ajaga
oleme arenenud nii mõnegi asutuse peamiseks IT taristuks või uute arenduste
platvormiks. Riigipilve
teenuste kataloog on pidevalt täienenud, pakkudes teenuseid igal tasemel ning
hõlmates IT täielikku elutsüklit.
Soovides levitada ühtseid arusaamu pilve olemusest ja kummutada
väärarusaamu, oleme kokku pannud programmi, millest leiavad endale huvitavat
nii juhid, DevOps insenerid, võrguadministraatorid kui ka kõik teised riigi IT
töötajad. Ürituse raames on võimalik kuulata mitmeid avaliku ja ka erasektori
esinejaid, seal hulgas näiteks Eesti riigi CTO Kristo Vaher.
Teemade hulgast võiks esile tuua “Kubernetese põhitõed”, “Kuidas luua tõlke- ja kõnekratte” ning mõned näited riigi IT-majadest, kuidas DevOps tehnoloogiad toetavad asutuste protsesse.
Virtuaalne koolituspäev toimub neljapäeval, 6. mail 2021 kell 10:00-16:00. Ürituse täpne ajakava ja registreerumine on saadaval
Üritust korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Liidu struktuuritoetusskeemist „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Üritust aitab läbi viia Publicon OÜ.
* * *
Uute meresideterminalide paigaldus Transpordiameti LKK-le
17. märtsil vahetas RIKS mereside osakond välja mereside terminalid Transpordiameti* laevaliikluse korraldamise keskuses (LKK) ja testiti ka Cybernetica AS uut tarkvara. Laevaliikluse korraldamise keskus, inglise keeles tuntud ka kui VTS (Vessel Traffic Service), parendas oma operaatorite töökeskkonda ja seoses sellega vahetati ka meresideterminalid kompaktsemate vastu, mis võimaldab lauapinda ratsionaalsemalt kasutada. LKK ülesanne on korraldada Eesti hallatavate veeteede ohutus. Eelmisel aastal külastas Eesti sadamaid 10 267 alust, käitleti üle 20 miljoni tonni kaupu, mis tõi riigikassasse miljoneid eurosid, millest omakorda ligi miljon kulub laevaliikluse korraldamiseks, et kõigile jaguks liikumisruumi. RIKS pakub LKK-le mereside teenust ja osaleb sellega kogu protsessis. Tavainimesele võib tunduda, et meri on suur ning laevadel sõiduruumi küllaga, kuid elavama liiklusega laevateede piirkonnas, kus nii kauba- kui reisilaevad liiguvad, võib mõnikord päris kitsaks minna. Keskmiselt liigub meie kandis üle saja laeva päevas ning nende turvalist liiklemist korraldab Transpordiameti laevaliikluse korraldamise keskus. Ohutus merel on ühiste jõududega tagatud!
*Transpordiamet loodi ühendades Lennu-, Maantee- ja Veeteede Amet ning nende õigusjärgsena. Ametis töötab ligi 850 inimest 17 esinduses üle Eesti.
Riigipilvel on hea meel teatada, et senini toiminud Riigipilve osutamise kontsessioonileping RIKSi, Ericssoni, OpenNode, Telia, Dell/EMC ja Cybernetica osalusel on pikendatud kuni 01.03.2022-ni.
Riigipilve osas on otsustatud, et teenuse osutamine ja kasutamine jätkub samadel põhimõtetel kui siiani. 2021. aasta jooksul plaanib MKM korrastada Riigipilve õigusliku aluse ja reeglistiku.
COVID-19 viiruse leviku tõkestamisega seotud piirangud RIKSis
Tulenevalt COVID-19 viiruse leviku tõkestamise piirangutest on RIKS hoonetesse sisenedes ja viibides kohustuslik:
• kanda maski
• desinfitseerida käsi enne ja pärast üldkasutatavate ruumide kasutamist
• järgida 2+2 reeglit ning
• järgida teisi Terviseameti soovitusi nakkushaiguste leviku vältimiseks.
Ädala hoonesse sisenedes palume käed puhastada fuajees. Juhul, kui olete
isikliku maski maha unustanud, saate selle meie turvatöötajalt.
Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, võtke meiega ühendust.
Intsidentide korral on toeks RIKS 24/7 juhtimiskeskus keskus@riks.ee või 699 1111.
