Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Taasta algseaded Vali



Vaegnägijatele

Uudised ja teated

2021

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel on käima lükatud IKT
konsolideerimise plaan ja oma roll on selles ka Riigipilvel.
Täpsemalt avavad teemat Riigipilve juht Taavi Viilukas ja riigi IKT baasteenuste konsolideerimise juht Ergo Tars.

Taavi Viilukas: "Riigipilve väljaostmine erasektorilt ei too kliendile kaasa suuri muudatusi." Foto: Ingrid Stamm

Riigipilv on loodud 2017. aastal koostöös erasektori (Cybernetica AS, Dell EMC, Ericsson Eesti AS, OpenNode OÜ ja Telia Eesti AS) ja Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutusega (RIKS), põhjuseks soov pakkuda avalikule sektorile turvalist pilvekeskkonda. Senine Riigipilve toimimismudel lõpeb eeloleval aastal ning alates 1. märtsist 2022 hakkab Riigipilv kuuluma riigile ehk riik ostab pilve erasektorilt välja.

Kuidas toimub üleminek?
Et Riigipilve üleminek oleks võimalikult sujuv, on tööle asunud Riigipilve uus juht Taavi Viilukas. Tema sõnul on igati mõistetav, et eesolev muutus tekitab palju küsimusi : mis juhtub edasi, mis saab lisateenustest, kuidas hakkab toimima teenindus jne. Igasugune muutus tekitab küsimusi — vähemalt senikaua, kuni pole selgust, mida see kaasa toob.

“On igati mõistetav, et eesolev muutus tekitab palju küsimusi:
mis saab edasi, mis saab lisateenustest,
kuidas hakkab toimima teenindus jne.”

Märts 2022

Riigipilv liigub konsortsiumilt üle uude, riigi poolt loodud IT-asutusse, mis hakkab konsolideerima riigi IT-d. Esimene eesmärk on mõjutada kliente nii vähe kui võimalik, mistõttu võetakse Riigipilv üle sellisena, nagu ta on (inglise keeles as-is) ehk kõik teenused, mis on kasutusel veebruaris 2022, on kasutatavad ka märtsis.
Juba praegu on alustatud meeskonna loomist, kelle esmaseks ülesandeks on Riigipilve tehnoloogia, lahenduste ja protsesside kaardistamine ja seejärel ettevalmistus ülevõtmiseks. Kui vaadata, mis läheb pärast märtsi paremaks, siis peamised märksõnad on vastutus, otsustuskiirus ja paindlikkus.
▹Uue tegevusmudeliga muutub vastutus konkreetsemaks. Üks omanik, üks meeskond. Riik võtab endale vastutuse, et riigi poolt nõutavad turvatasemed oleksid Riigipilves juurutatud.
▹ Ühe omaniku ja ühe meeskonnaga on alati lihtsam ja kiirem otsuseid vastu võtta. Otsustamine muutub kiiremaks ja paindlikumaks, lähtudes vajadustest.

Tuleviku visioon

Vältimaks stagnatsiooni, tuleb seada sihiks, et Riigipilve arendamisega tegeletakse jõudsalt edasi. Tulevikuks on seatud mitu eesmärki.
Esmaseks eesmärgiks on Riigipilve sujuv ülevõtmine märtsis 2022, et muutused kliente võimalikult vähe segaksid. Kuid päris ilma muutusteta siiski ei saa. Näiteks arved hakkavad tulema uuest asutusest.
Kaugem eesmärk on muuta Riigipilv konkurentsivõimelisemaks. Riigipilv peab saama riigiasutute jaoks eelistatuimaks pilveteenuse pakkujaks, mida tuuakse esile kui head näidet, milline üks õige pilv peab olema. Viise, kuidas selleni jõuda, on ainult üks — koostöös klientidega. Kuulates nende vajadusi, kaardistades pilvetehnoloogia arenguid, pidades silmas erinevate asutuste ootusi jne. Eesmärgiks on luua hästi toimivad standardsed teenused, mille kliendid saavad lihtsasti, ilma suurte pingutusteta kasutusele võtta. Siinkohal on peetud silmas nii IaaS, PaaS kui ka SaaS teenuseid.
Kindlasti tuleb ära mainida uute lahenduste kiire juurutamine, ilma et turvalisuse pealt lõivu makstaks. Turvalisus ei ole asi, mille valmis ehitad ja seejärel unustad; see on pidev töö, protsesside väljatöötamine ja nende järgimine.
Kui turvalisusest juba juttu tuli, siis erinevalt avalikust pilvest peab Riigipilve meeskond läbima taustakontrolli. Kuid erinevusi avaliku pilvega on juba praegugi. Näiteks ei ole Riigipilv avatud kõikidele klientidele, nendeks saavad olla vaid valitsussektor, kohalikud omavalitsused, elutähtsate teenuste osutajad, riigile IT-teenuseid pakkuvad eraettevõtted ja tervishoiuteenuse osutajad. Lisaks on enamikku Riigipilve baasteenuseid võimalik kasutada ka ilma avaliku võrguta.

“Turvalisus ei ole asi, mille valmis ehitad ja seejärel unustad.”

“Uue Riigipilve kontseptsioon valmib järgmise aasta kevadeks ning ma juba ootan selle tutvustamist. Et Riigipilv hakkab kuuluma riigile, on igati tervitatav. See on ainuõige tee edasiliikumiseks!” üt
leb Riigipilve juht Taavi Viilukas.


Taavi Viilukas

Riigipilve juht
Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus
taavi.viilukas@riigipilv.ee

.   .     .


Kuidas on riigi IKT konsolideerimine seotud Riigipilvega?

IKT baasteenuste konsolideerimise juhi Ergo Tarsi sõnul otsustas valitsus alusteenuste põhimõttelise ühendamise 25. märtsil 2021, kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sai ülesandeks ette valmistada selle tegevuskava ja uue asutuse loomine.
Ettevalmistustega on tegeletud alates maist ning siiani on kõik liikunud vastavalt plaanile. IKT alusteenuste konsolideerimisel on mitu põhjust: mastaabiefekti kokkuhoid, teenuste tsentraalne elutsüklipõhine juhtimine, nende kvaliteet ja turvalisus. Teenuste kvaliteedi ühtlustamist ja tõusu loeb Tars ise konsolideerimise üheks olulisemaks ülesandeks. Kindlasti on olulisel kohal ka erinevate tehnoloogiate vähendamine ning seeläbi saavutatav rahaline kokkuhoid ning kompetentside üldine kasv riigis — võimalus tehnoloogiat kiiremini vahetada ja häid spetsialiste veel paremini koolitada.


Teenuste kvaliteedi ühtlustamist ja tõusu loeb Ergo Tars konsolideerimise üheks olulisemaks ülesandeks. Foto: Allan Allmere

Konsolideerimine algab ministeeriumitest
Konsolideerimise täpse plaani saab koostada pärast valitsuse otsust luua kõnealune asutus ning kinnitada selle tegevuskava. Üldises vaates on plaan alustada konsolideerimisega selliselt, et esimeses etapis liituvad asutuse teenustega ministeeriumid ja nende allasutused, kellel täna ei ole teenusepakkujaks nn IT-maja. Teises etapis liituvad teenusega IT-majade teenustel olevad asutused ning viimasesse etappi jääb nn jõuministeeriumide liitumine, mis on tavapärasest keerukam.Kui rääkida teenustest, mida Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT) hakkab pakkuma, siis laias laastus on teenused jagatud kahte rühma: arvutitöökohateenused (ATK) ja serveri baastaristuteenused (SBT). Samuti on otsustatud, et RIT hakkab pakkuma Riigipilve teenuseid peale konsortsiumi lepingu lõppemist. See on iseenesest loogiline samm ning Riigipilv saab olema SBT lahutamatu osa. Samuti on soov näha, et Riigipilve tiimil tekib tulevikus võimekus olla riigi keskne avalike erasektori pilveteenuste pakkuja.

Pikas vaates on Riigipilvel üks eesmärk — Riigipilv on eelistatuim pilveteenuse pakkuja riigiasutustele. Kuidas me seda saavutame? Kindlasti koos klientide ning hea tiimiga!
Vaadates Riigipilve ja tema teenusmahtude kasvu, siis on juba täna selge, et sellise teenuse järele on riigis vajadus. Pärast haldusvõimekuse saavutamist tuleb luua Riigipilvele uus strateegia, arvestades klientide vajadusi ja ootuseid ning pilvetehnoloogia arengusuundi.


Ergo Tars

IKT baasteenuste konsolideerimise juht
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
ergo.tars@mkm.ee

 

* * *

RIKS mobiilset meresidevõrguterminali kasutatakse rahvus-vahelise purjespordi võistluse ORC World Champsionship 2021
raames 6-14.augustil Tallinna lahel ja selle ümbruses

RIKS mobiilne meresidevõrguterminal on operaatori töökoht, mis võimaldab kogu Eesti mereside võrku kasutada olenemata selle geograafilisest asukohast ja seda ka suurvõistluste korraldamiseks. Prototüüpi katsetati esimest korda Muhu Väina regatil 2020 ja 2021.aastal, kus korraldajate väitel õigustas uudne süsteem ja lähenemine nii turvalisuse kui ka regati korraldusliku poole osas end täielikult. Samuti kasutati süsteemi ka 2020.a. BOW raames, mil peeti ORC MM eelproov.

RIKSile on väga tähtis laevaliikluse turvalisuse tagamine mereraadioside näol. Ja seda mitte ainult SOLAS konventsiooni all sõitvatele laevadele, vaid ka NON-SOLAS alustele. Mereside kasutamine meie merealadel toimuvate veespordi ürituste läbiviimise korraldamisel ning mereraadioside kaudu võistlejate turvalisuse tõstmine on meile prioriteediks, mille kaudu saame tutvustada RIKS mereside teenust tervikuna.

* * *

RIKS osalus rahvusvahelises Broadway projektis

BroadWay projekti raames oli RIKS-i lisaülesandeks juhtida rahvusvahelist töörühma, kelle eesmärgiks oli välja töötada juhised tehnilisele lahendusele, kuidas ühendada ja ühildada omavahel erinevate riikide lairiba operatiivraadiosidevõrgud ja nende funktsioonid läbi tsentraalse keskuse. Töörühma kuulusid Eesti, Soome, Iirimaa, Itaalia, Prantsusmaa ja lisaks ka konsultatsioonifirma Oxygy. Enamus tööd lasus siiski juhtriigil ning teised jagasid pigem oma hinnanguid tehtud tööle ja avaldasid arvamust, mida muuta või lisada. Juhiseid on tarvis tulevikus kui hakatakse looma tsentraalset Euroopaülest SpiceNet keskust ja temaga ühendumiseks vajalikku infrastruktuuri. Pärast kolme kuud tööd, sai RIKS-i raadiovõrgu osakonna eestvedamisel workitem-4 (Needed Communications Infrastructure for SpiceNet Hub) töörühma heakskiidu ja seega ühtlasi ka lõpetatud 31.05.2021. Väljapakutud infrastruktuuri lahendus on turvaline, paindlik, varasemalt tõestatud ning suuremjaolt ühildub ka juba olemasolevate BroadWay prototüüp lahendustega.


* * *

KUTSE: Riigipilve virtuaalne koolituspäev neljapäeval, 6. mail 2021 kell 10:00 -16:00

Riigipilv on olnud kasutusel tänaseks 4 aastat ja selle ajaga oleme arenenud nii mõnegi asutuse peamiseks IT taristuks või uute arenduste platvormiks. Riigipilve teenuste kataloog on pidevalt täienenud, pakkudes teenuseid igal tasemel ning hõlmates IT täielikku elutsüklit.

Soovides levitada ühtseid arusaamu pilve olemusest ja kummutada väärarusaamu, oleme kokku pannud programmi, millest leiavad endale huvitavat nii juhid, DevOps insenerid, võrguadministraatorid kui ka kõik teised riigi IT töötajad. Ürituse raames on võimalik kuulata mitmeid avaliku ja ka erasektori esinejaid, seal hulgas näiteks Eesti riigi CTO Kristo Vaher.

Teemade hulgast võiks esile tuua “Kubernetese põhitõed”, “Kuidas luua tõlke- ja kõnekratte” ning mõned näited riigi IT-majadest, kuidas DevOps tehnoloogiad toetavad asutuste protsesse.

Virtuaalne koolituspäev toimub neljapäeval, 6. mail 2021 kell 10:00-16:00. Ürituse täpne ajakava ja registreerumine on saadaval https://riigipilve-koolituspaev21.publicon.ee/paevakava

Üritust korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Liidu struktuuritoetusskeemist „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Üritust aitab läbi viia Publicon OÜ.

 * * *

Uute meresideterminalide paigaldus Transpordiameti LKK-le

17. märtsil vahetas RIKS mereside osakond välja mereside terminalid Transpordiameti* laevaliikluse korraldamise keskuses (LKK) ja testiti ka Cybernetica AS uut tarkvara. Laevaliikluse korraldamise keskus, inglise keeles tuntud ka kui VTS (Vessel Traffic Service), parendas oma operaatorite töökeskkonda ja seoses sellega vahetati ka meresideterminalid kompaktsemate vastu, mis võimaldab lauapinda ratsionaalsemalt kasutada. LKK ülesanne on korraldada Eesti hallatavate veeteede ohutus. Eelmisel aastal külastas Eesti sadamaid 10 267 alust, käitleti üle 20 miljoni tonni kaupu, mis tõi riigikassasse miljoneid eurosid, millest omakorda ligi miljon kulub laevaliikluse korraldamiseks, et kõigile jaguks liikumisruumi. RIKS pakub LKK-le mereside teenust ja osaleb sellega kogu protsessis. Tavainimesele võib tunduda, et meri on suur ning laevadel sõiduruumi küllaga, kuid elavama liiklusega laevateede piirkonnas, kus nii kauba- kui reisilaevad liiguvad, võib mõnikord päris kitsaks minna. Keskmiselt liigub meie kandis üle saja laeva päevas ning nende turvalist liiklemist korraldab Transpordiameti laevaliikluse korraldamise keskus. Ohutus merel on ühiste jõududega tagatud!

*Transpordiamet loodi ühendades Lennu-, Maantee- ja Veeteede Amet ning nende õigusjärgsena. Ametis töötab ligi 850 inimest 17 esinduses üle Eesti.

 * * *

Ilmunud on uus Riigipilve Infokiri

Riigipilvel on hea meel teatada, et senini toiminud Riigipilve osutamise kontsessioonileping RIKSi, Ericssoni, OpenNode, Telia, Dell/EMC ja Cybernetica osalusel on pikendatud kuni 01.03.2022-ni.
Kokku on lepitud, et peale pikendatud kontsessioonilepingu lõppemist saab riik 100% Riigipilve omanikuks, et jätkata seniste Riigipilve teenuste osutamist. Opereerimismudelis on ette näha muudatusi. Sellekohased otsused esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) valitsusele 2021.a. märtsi jooksul.

Riigipilvel on hea meel teatada, et senini toiminud Riigipilve osutamise kontsessioonileping RIKSi, Ericssoni, OpenNode, Telia, Dell/EMC ja Cybernetica osalusel on pikendatud kuni 01.03.2022-ni.

Riigipilve osas on otsustatud, et teenuse osutamine ja kasutamine jätkub samadel põhimõtetel kui siiani. 2021. aasta jooksul plaanib MKM korrastada Riigipilve õigusliku aluse ja reeglistiku.


Loe edasi SIIT

* * *

COVID-19 viiruse leviku tõkestamisega seotud piirangud RIKSis

Tulenevalt COVID-19 viiruse leviku tõkestamise piirangutest on RIKS hoonetesse sisenedes ja viibides kohustuslik:

•             kanda maski

•             desinfitseerida käsi enne ja pärast üldkasutatavate ruumide kasutamist

•             järgida 2+2 reeglit ning

•             järgida teisi Terviseameti soovitusi nakkushaiguste leviku vältimiseks.

Ädala hoonesse sisenedes palume käed puhastada fuajees. Juhul, kui olete isikliku maski maha unustanud, saate selle meie turvatöötajalt.  

Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, võtke meiega ühendust.
Intsidentide korral on toeks RIKS 24/7 juhtimiskeskus keskus@riks.ee või 699 1111.



Vaegnägijatele